19. august
14.00
Winkel Suur-Karja 8
Stopp…! Kaader…! Elujõu, struktuuri ja transformatsiooni küsimused kunstnikele ja antropoloogidele
Iga kunstnik kogeb lõhet enda tehnilise võimekuse ja kunstiobjekti „elu“ vahel, mille üle neil kontroll puudub. Animafilmi režissööri peamine ülesanne on struktuuriliste detailide organiseerimine, et elututele objektidele ja piltidele hing sisse puhuda. Ka antropoloogid keskenduvad elu- ja struktuurivahelistele kontrastidele ja kooslustele. Seda alates 19. sajandist, kui püüti mõista ja analüüsida ülemaailmseid uskumusi, mis käsitleks elujõudu (mana), animismi, maagiat, totemismi ja tabu. Oma aja juhtfiguurid, nagu näiteks Andrew Lang, leidsid, et inimesed kasutavad loo jutustamisel ülemaailmselt samu elemente, et oma maagilisi maailmavaateid ilmestada. Antropoloogilises mõtlemises on tasakaal struktuuri ja elujõu vahel Langist alates pidevalt muutunud. Strukturaalset poolt on edendanud Claude Levi-Strauss, Mary Douglas ja paljud teised, kuid eksistentsiaalsust, fenomenaalsust ja ontoloogiat – teisisõnu elu – rõhutatakse pigem kaasaegsemates lähenemistes. Inimreaalsuse kiire „virtualiseerumine“ viimaste kümnendite jooksul pakub hinge- ja struktuurivahelistele suhetele uusi tõlgendusvõimalusi. Mida võib sel teemal õppida antropoloog animafilmi režissöörilt ja vastupidi?
Huon Wardle
Sotsiaalantropoloogia
Minu töö antropoloogina keskendub kosmopolitanismile, kosmopoliitikale ja Kariibi piirkonnale. Olin aastatel 2018-2021 Saint Andrewsi ülikooli sotsiaalantropoloogia osakonnajuhataja, enne seda kosmopoliitsete uuringute keskuse juhataja ja aastaraamatu toimetaja. Hetkel olen uurimispuhkusel.
Olgugi, et keskendun oma etnograafilistes uuringutes peamiselt Kingstoni (Jamaica) alamklassi piirkonnale, siis huvitab mind viimasel ajal see, mida kujutab endast Kariibidel pidevas muutuses olevasse keskklassi kuulumine. Uuemad uurimissuunad käsitlevad kreoliseerumist ajaloolisest vaatenurgast ja keskenduvad 20. sajandi alguse massimigratsioonile, kui Lääne-India töölised Ühendriikide ja Briti koloniaalprojektidega liitusid (näiteks Panama kanali ettevõtmine või Amazoni kummibuum). Minu viimane uuring analüüsib Windrushi immigratsiooniskandaali läbi sotsiaalse ja ajaloolise vaatevinkli.
Mind paelub indiviid ning see, kuidas ta maailma mõtestab ja kreoliseeruvas paigas vabadust otsib. Mind huvitab, kuidas ta läbi teatud kosmopoliitsete žestide ja sümboliseerimise kultuurilisi kategooriaid ja piiranguid ületab. Teoreetiliselt on see mind pannud mõtlema ideedele, mis kosmopoliitses maailmavaates peituvad – avatus või külalislahkus „võõra“ vastu, empaatia kategooriliste piirangute suhtes, utoopiline kujutlusvõime ning vahetu või „ajutise“ transtsendentsus.
Üritus toimub projekti “TLÜ TEE ehk Tallinna Ülikool kui targa eluviisi eestvedaja” (nr 2014-2020.4.01.16-0033) tegevuse A7 raames.